Arvutikasutaja :: vaata teemat

liitunud: 15.01.2004

Ilmus ajakirjas Praktiline Arvutikasutaja
Jaanuar, 2008

Isikukoodi ei tohi küsida
Ando Urbas

Isikukood (social security number) võeti esimest korda kasutusele Ameerika Ühendriikides 1936. aastal. See, esmalt vaid pensionisüsteemi tarbeks loodud numeratsioon muutus nii seal kui teistes süsteemi omaks võtnud riikides peagi de facto riiklikuks isikutuvastuse süsteemiks. Eestigi on sama süsteemi kopeerinud, kuid poolikult. Registreid on nii mugav pidada, aga salajane pole see kood enam ammugi mitte.

Mõelge näiteks hetke, millal läks teil vaja viimati oma isikukoodi? Oli see mõni täitmist ootav formular, leping, dokumendi taotlusvorm või küsiti teilt seda suisa telefonitsi? Ükskõik kus, aga vaja on seda kindlasti läinud kõigil meist. Mis saab aga nende isikukoodidega edasi? Kui paljud inimesed teavad juba sinu isikukoodi ning kas on sellest ka mingit ohtu?

Võõra inimese isikukoodi teades saab täna Eestis korda saata erineval hulgal sigadusi, sest mitmel pool peetakse isikukoodi teadmist vaid selle omaniku privileegiks.

Näiteks teades inimese arveldusarvet ja isikukoodi on vähemalt hetkel veel võimalik tellida talle sms-laen, viidates vargusele lasta sulgeda nii pangakaart kui ka mobiiltelefon, pärida mitmelt poolt mitmesugust infot, tellida kaupu netist, esineda haiglasse helistades võõra lapse vanemana või suisa sõlmida osasid lepinguid. Muretsemiseks võiks seega põhjust olla küllaga.

Oma kodanike kaitseks peaks riik seadused ringi tegema ja nii erafirmadel kui ka oma allasutustel karmilt keelustama igasuguse isiku tuvastamise isikukoodiks kutsutava numbrijada alusel.

Võib vastu väita, et palju neist sigadustest saab teha ka isikukoodi teadmata. Kui ikka helistad hädise häälega panka ja paanikas teatad rahakoti vargusest, siis küllap blokeerivad kaardi ka telefoniraamatust leitud nime ja aadressi alusel. Ent mida rohkem n-ö salajast infot teise kohta tead, seda rohkem identiteedivargusi ka õnnestub. Ja isikukood on siinkohal sageli kaalukeeleks.

Identiteedivarguste hirmus on USA-s näiteks keelatud dokumentidele selle trükkimine, sest kui juhtud rahakoti kaotama, satub isikukood võõrastesse kätesse. Eestis on see pea igal vähegi dokustaadiks pürgival paberilipakal peal – raamatukogu- ja üliõpilaspiletist spordisaali kuupääsmeni välja. Siiani ringleb netis Imre Perli loodud andmebaas üle 800 000 inimese andmete ja isikukoodidega ning igale poole paberitele, lepingutele alla kirjutamise ning ID-piletiga seotud toimingute kaudu on sinu isikukood sageli võõrastele näha.

Uut õli lisab keelustamisvajadusele pealetrügiv ID-kaart. Kuni 2006. aasta suveni oli DigiDoc’i klientprogrammis võimalik vabalt iga kaardiomaniku isikukoodi vabalt otsida ning tänagi läheb isikukood kaasa iga antud digiallkirja või ID-kaardiga krüptitud failikonteineriga. Viimase idee peaks olema failide turvaline transport läbi ebausaldusväärse keskkonna, kus kõrvalised isikud võivad omada sellele ligipääsu. Kui nii peaks juhtuma, siis faile nad küll lahti ei saa, aga minu isikukoodi näevad küll. Kas keegi näeb siin veel loogikaviga?

Ehk isikukoodi pole võimalik varjata, koll on ammu kotist välja lastud, tagasi ei pane seda enam mitte miski. Muuta on võimalik vaid seda, mida selle koodiga tehakse. Vaja on mõttemaailma muutust, et see ongi avalik info ning ühtegi isikutuvastamise toimingut selle alusel läbi viia ei tohiks. Siinkohal saab riik paljugi ära teha. Eelkõige seda, et loobuda mujalt kinnisilmi ülevõetud süsteemidest.

Natuke julgust tunnistada vigu, kohalikke olude arvestamist, avatud mõtlemist ja julgust asju muuta paluks. Seda kõike enne, kui probleem tõsisemaks muutub. Aeg on muuta asju või olukordi, mis enam ei toimi.

Lisalugemist:
http://en.wikipedia.org/wiki/Social_Security_number
Wikipedia kokkuvõtte SSN-i ajaloost ja kasutamisest

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12899636
Isikut tõendava dokumendi seadus

http://www.riso.ee/wiki/Versioon_2007-01-31
"Isikukoodi kasutamine autentimiseks on kodanikule ohtlik ning äärmiselt ebasoovitav." Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Infoturbe koosvõime raamistik, 31.01.2007

postitatud: 10.01.2008 17:58 postituse pealkiri:

Vägagi huvitav artikkel!

_________________
Nuhkvaratõrje Videokaardid Opera