Kõik suuremad arvutitootjad, kes tahavad endiselt turul kaasa rääkida, on olnud sunnitud välja töötama oma odavarvuti. Algas aga see kõik Asuse Eee PCst, mida firma müüs eelmise aasta jõulude ajal ligi pool miljonit eksemplari. Või kas ikka algas?
Tegelikult saame miniarvutite ajaloo alguse venitada lausa eelmisse aastatuhandesse, kui ka Eestis olid müügil sellised taskuraalid nagu Toshiba Libretto (millel jooksis täisvereline Windows 95) ning HP OmniBook 800 CT, mis oli küll Librettost veidi suurem, kuid sai samuti nüüd tagantjärele nimetuse kui üks esimestest netbook’idest. Nii väidab Wikipedia.
Paraku oli nende varajaste minisülearvutite probleemiks kõrge hind. Need olid küll väiksemad, kuid mitte odavamad kui suured, täismõõtmetes sülearvutid. Pigem klassifitseerusid kõik õhukesed ja kerged kohe mobiilse ärikasutaja toodeteks, sest teised ei jaksanud neid osta – kehtis reegel, et mida pisem, seda kallim.
 Esimesena tuli odava netbookiga välja Asus 2007. aastal, pakkudes Eee PC-d 400 dollariga.
Praegune suur minisülearvutite populaarsus sai aga alguse 2007. aastal, kui Asus esitles Computex Taipei IT-messil esimest korda oma Asus Eee PC 701 mudelit. See sisaldas vaid 4 GB „kõvaketast” flash-kaardil, Intel Celeron M900 protsessorit, 512 MB mälu ja 7tollist ekraani.
Asuse Eee PC oli tegelikult vastus Nicholas Negroponte venima kippunud projektile „One Laptop per Child” (üks sülearvuti igale lapsele), mille eesmärgiks oli luua kolmanda maailma lastele üliodav, alla 100 dollari maksev minisülearvuti. Asuse Eee PC pidi esimeste pressiteadete põhjal hakkama maksma alla 200 dollari, kuid jõudis USAs müügile siiski ligi poole kallimalt – 399 dollariga. Seegi hind ei heidutanud ostjaid – eelmiste jõulude ajal saadi Eee PCsid müüa ligi pool miljonit eksemplari, mis mõni kuu enne aasta lõppu turule tulnud toote puhul oli üllatavalt suur number. Sellisest müügiedust ei tahtnud muidugi ükski arvutitootja kõrvale jääda ja konkurente tekkis 2008. aastal Eee PC-le üsna palju. Sel aastal ületab uuringufirmade andmetel netbook’ide müük kokku 8 miljoni piiri.
Odavaks teeb minisülearvuti masstootmine, kuid ka kehvemad parameetrid, näiteks suure kõvaketta puudumine, väike ekraan, vähe mälu. Selliste kesiste riistvaraliste võimsustega ei pruugi uus Windows Vista operatsioonisüsteem enam niisama lihtsalt tööle hakata, sellepärast võib üsna tihti leida minisülearvutist hoopis Linuxi, sest see pole nii ablas riistvararessursi, eriti aga graafikavõimsuste suhtes. Windows XP „kergemad” versioonid leidsid ka oma tee minisülearvutitesse, kuid nende litsentsitasu on juba üsna märkimisväärne osa kogu arvuti hinnast, sellepärast jäävad odavamateks ja taskukohasemateks ikka Linuxiga netbook’id.
Järgmisel aastal muutuvad aga minisülearvutid veelgi paremaks. Asuse juhi sel sügisel antud lubaduse järgi saavad netbook’id puutetundliku ekraani, Windows Vista aga jäetakse tõenäoliselt üldse vahele ja keskendutakse Microsofti uuele, peagi välja tulevale operatsioonisüsteemile Windows 7, mis ei esita riistvarale enam nii karme nõudmisi. Windows 7 lepib ka 1 GHz protsessori ja 1 GB mäluga, mis uutele minisülearvutitele sobib täiesti – uued Inteli Atomi protsessorid, mis on uutes minisülearvutites saamas valdavaks, algavad 1,6 gigahertsist. Muidugi pikeneb netbook’ide aku tööaeg ja oluliseks on saanud ka käivituskiirus, mida mõõdetakse järgmisel aastal juba sekundites.
Arvutikasutaja toimetus uuris aga seekord, milline on seis enne 2008. aasta suurt jõuluostude rallit. Meie käsutuses olid neli minisülearvutit, kõik pärit Signi arvutisalongist, kuid müügil on neid muidugi mujalgi. Asus Eee PC 901 (mis on kuulsa 701 võimsam järeltulija), Asus Eee PC 1000HD, mis on Asuse suurema ekraaniga Eee PC mudel, MSI Wind ning Acer Aspire One. |
