Harjumuse jõud on suur ja algul võib Wordiga harjunud inimesel olla raske OpenOffice’it kasutama hakata, sest eks esialgu tuleb seda tundma õppida. Mida siis OpenOffice pakub ja Redmonti hiiu konkurendist paremini teeb? Miks võiks eelistada OpenOffice’it ja millised on põhilised erinevused, millega üle minnes silmitsi seista?
Oktoobris tuli välja uus versioon vabatarkvara kontoripaketist OpenOffice.org (loos kasutame lühiduse huvides nime OpenOffice ehk OO). OpenOffice pakub tasuta alternatiivi 2000–8000 krooni maksvale Microsofti kontoritarkvarale ja on heaks alternatiiviks piraatlusele. Milleks maksta mitu tuhat krooni tarkvara eest, mida kasutate kodus võib-olla suhteliselt harva? Ka väikekontori igapäevased asjad saab kenasti sellega ära aetud, kaasas on isegi andmebaasitarkvara, mille analoogi Access annab Microsoft kaasa alles kalli lauaarvuti (või väga odava sülearvuti) hinnaga paketis. OpenOffice on praegu mitmes asjas selgelt võimekam kui klassikalised vanad versioonid MS Office 97 või 2000. Ega viimased vist enam uusimas Windowsis korralikult töötakski, soodsalt uuendamisest rääkimata.
Mis on pakendis
Nii nagu Microsoft Office koosneb komponentidest (Word, Excel, Powerpoint, Access ning teised), koosneb ka OpenOffice sarnastest osadest. Põhituumiku moodustavad Writer (kirjutaja), tabelarvutus Calc, esitlusvahend Impress ja andmebaasirakendus Base (mõnel pool on nimed tõlgitud).
Veidi ootamatult pole paketis meili- ja kalendrirakendust, kuid see-eest on joonistamisprogramm ja ka väiksemad abiprogrammid nagu valemiredaktor. Outlooki puudumine ei ole kindlasti ületamatu miinus, sest alternatiive on mitmeid, näiteks Mozilla Thunderbird meiliklient koos Lightning kalendripluginaga või Google’i meilisüsteem, mida saab ühendada kalendriga Mozilla pistikprogrammi või Gmail Labs’ist saadava vidinaga. |
